[EKS] Eesti keele sõnaraamat

aasta

‹s›

1 ajavahemik, mille vältel Maa teeb tiiru ümber Päikese; kalendriaasta (365, lisapäeva-aastal 366 ööpäeva), lähtepunktiks 1. jaanuar
▫ Mis aastal sa oled sündinud?
▫ Head uut aastat!
■ umbes 12 kuu pikkune ajavahemik, lähtepunktiks ükskõik missugune moment
▫ Viimasest haigushoost on möödunud kaks aastat.
■ ‹omastavas käändes täiendina› (aunimetustes:) kalendriaasta parim
▫ Aasta album.
▫ Aasta õpetaja.
2 (vanuse, ea, eluaastate kohta)
▫ Poiss on juba seitse aastat vana.
▫ Kirikul on vanust üle 1000 aasta.
▫ Välimuse järgi otsustades on ta umbes neljakümnendates aastates.
▫ Ta on mees parimais aastais.
■ ‹vormis aastates› vanemapoolne, mitte enam noor
▫ Aastates papi vaarus kepi toel trepist üles.
▫ Mees on juba aastates.
▫ Üksik aastates tamm.
◊ põlissõna läänemeresoome (piiratud levikuga): soome ajastaika 'aasta', vadja aigassaika, aastaika, aasta 'aasta', liivi āigast 'aasta'. Liitsõna *aiγasta-aika ('ajast-aeg') kuluvorm

– VÄLJENDID: koera aasta, hobuse aasta, aastast aastasse, kuke aasta, draakoni aasta, pühvli aasta, roti aasta, mao aasta, troopiline aasta, sideeriline aasta, ahvi aasta, jänese aasta, kassi aasta, härja aasta, lamba aasta, tiigri aasta, sea aasta, kitse aasta, issanda aastal

⌘ kitse aasta

‹ka suure algustähega› (Hiina astroloogias:) aasta, mida mõjutab kitse ehk lamba märk
= lamba-aasta, lamba aasta, kitseaasta
▫ 2015 oli kitse aasta.
▫ Lamba aastat tuntakse ka Kitse aasta nime all.
○ HEA TEADA Hiina kalendri astroloogiline ring koosneb kaheteistkümnest märgist, mis kõik kannavad loomade nimetusi.